Neeruhaiguse sümptomid: neerukahjustuse tunnused ja analüüsid, mis selle leiavad

Sul on kaks neeru, kumbki umbes rusika suurune, roiete all mõlemal pool selgroogu. Iga minut filtreerivad nad verd ja eemaldavad uriiniga jääkained ja liigse vee. Lisaks hoiavad nad tasakaalus sooli ja mineraalaineid, aitavad reguleerida vererõhku, aitavad toota punaseid vereliblesid ja hoiavad luud tugevad.

Krooniline neeruhaigus (KNH) tähendab, et neerud on kahjustatud ja filtreerivad halvemini, kui peaksid, kolm kuud või kauem. See on sage, eriti vanuse kasvades, ning sagedasem Lõuna-Aasia või Aafrika päritoluga inimestel.

Neerudel on suur varu, seega võivad nad kaotada suure osa oma talitlusest, enne kui sa midagi tunned. Ameerika Neerufondi (National Kidney Foundation) hinnangul teab ainult umbes 1 inimene 10-st, kellel on KNH, oma haigusest. Seepärast leitakse neeruhaigus tavaliselt analüüside, mitte sümptomite järgi.

Alguses: tavaliselt mitte midagi. Esimene vihje on sageli tavaline vere- või uriinianalüüs, mis tehti muul põhjusel. Mõni märkab vahutavat uriini, paistes silmi või sagedasemat öist urineerimist, mis võivad olla varajased märgid valgu lekkimisest või sellest, et neerud kontsentreerivad uriini halvemini.

Hiljem, kui talitlus langeb:

• Vedeliku tunnused: paistes pahkluud, jalalabad või käed, paistes silmad, õhupuudus
• Uriini tunnused: sagedasem urineerimine, eriti öösel, veri uriinis, vahutav uriin
• Jääkainete kogunemise tunnused: väsimus, sügelev või kuiv nahk, halb isu ja kaalulangus, iiveldus, lihaskrambid, uneprobleemid, halb keskendumisvõime, peavalud
• Meestel: erektsiooniprobleemid. Naistel: kaugelearenenud haiguse korral võib menstruatsioon muutuda ebaregulaarseks või lakata.

Kui neerud ütlevad üles (5. staadium): need sümptomid tugevnevad ning võib olla vaja dialüüsi või siirdamist. NHS-i andmetel juhtub see ainult umbes 2 inimesel 100-st, kellel on KNH; enamik saab hakkama ravimite ja regulaarsete kontrollidega.

Äge neerukahjustus on teistsugune: see tekib tundide või päevade jooksul, sageli mõne muu haiguse ajal. Tunnused on tavalisest palju väiksem uriinikogus, tugev janu, iiveldus või oksendamine, paistes jalad, segasus või unisus ning õhupuudus lamades. Äge neerukahjustus vajab arsti samal päeval.

Tavaliselt mitte. Krooniline neeruhaigus on peaaegu alati valutu ja see on üks põhjus, miks see jääb märkamata.

Neerudest lähtuvat valu tuntakse küljes või seljas, kohe roiete all ja sellel on tavaliselt teine põhjus:

• Neerupõletik (neeruinfektsioon): valu küljes või seljas koos palaviku, külmavärinate ja iiveldusega ning sageli kõrvetus urineerimisel. See vajab arsti samal päeval.
• Neerukivid: tugev, krampjas valu, mis tuleb hoogudena, seljast või küljest kubeme suunas, mõnikord koos verega uriinis.

Enamik alaseljavalu tuleb lihastest ja liigestest, mitte neerudest. Seljavalu üksi, ilma palavikuta ja ilma uriini muutusteta, on harva neeruprobleem.

• Diabeet: kõrge veresuhkur kahjustab neerude pisikesi filtreid. See on üks kahest kõige sagedasemast põhjusest.
• Kõrge vererõhk: koormab neerude väikseid veresooni. See on teine kõige sagedasem põhjus ning neeruhaigus võib vererõhku veelgi tõsta.
• Südamehaigus ja kõrge kolesterool, mis mõjutavad neere varustavaid veresooni.
• Neerupõletik (glomerulonefriit), korduvad neeruinfektsioonid ja pärilikud haigused, näiteks polütsüstiline neeruhaigus.
• Takistused uriini väljavoolul, näiteks korduvad neerukivid või suurenenud eesnääre.
• Mõnede ravimite pikaajaline kasutamine, näiteks põletikuvastaste valuvaigistite (MSPVA-d nagu ibuprofeen või diklofenak) regulaarne võtmine ja liitium. Ära lõpeta määratud ravimit selle pärast: küsi arstilt, kas sul on vaja neeruanalüüse.
• Varasem äge neerukahjustus, mis võib jätta püsiva kahjustuse.

Kuna varajane neeruhaigus on vaikne, soovitatakse suurema riskiga inimestel teha regulaarseid analüüse ka siis, kui nad tunnevad end hästi:

• Diabeet: neerude kontroll igal aastal
• Kõrge vererõhk või südamehaigus
• Neerupuudulikkus või pärilik neeruhaigus suguvõsas
• Varasem äge neerukahjustus, korduvad neerukivid, suurenenud eesnääre või luupus
• Pikaajalised ravimid, mis võivad neere mõjutada, näiteks liitium või regulaarselt võetavad MSPVA-valuvaigistid
• Vanus üle 60 aasta ning Lõuna-Aasia või Aafrika päritoluga inimesed, kelle risk on suurem
• Varem uriinist leitud valk või veri, mille põhjus on teadmata

Küsi arstilt, kui sageli peaksid analüüse tegema.

Kaks lihtsat analüüsi leiavad enamiku neeruhaigustest, tavaliselt ammu enne sümptomeid:

• Kreatiniini vereanalüüs: kreatiniin on jääkaine, mille neerud verest eemaldavad. Labor arvutab selle põhjal eGFR-i (hinnanguline glomerulaarfiltratsiooni kiirus), mis näitab, kui palju verd neerud minutis filtreerivad. eGFR alla 60 kolm kuud või kauem tähendab KNH-d ja alla 15 neerupuudulikkust. Meie kreatiniini juhend selgitab numbreid ja staadiume ning sisaldab kalkulaatorit.
• Uriini albumiini analüüs: albumiin on valk, mida terved neerud veres hoiavad. Albumiini ja kreatiniini suhe (ACR) näitab, kui palju seda lekib.

Vastustel kasutatakse kumbagi ühikut, seega vaata, kumb sinu vastusel on. Suurenenud tulemus tavaliselt korratakse kinnitamiseks, sest treening, infektsioon või menstruatsioon võivad seda ajutiselt tõsta.

Arst võib teha ka uriini testribaanalüüsi vere ja valgu leidmiseks, neerude ultraheliuuringu ja muid vereanalüüse, näiteks kaaliumi ja hemogrammi (CBC), sest neeruhaigus võib põhjustada aneemiat.

Kroonilist neeruhaigust ei saa välja ravida, kuid ravi võib selle arengut aeglustada ja kaitsta südant ning mida varem ravi algab, seda parem.

• Vererõhu kontroll on kõige olulisem samm. Arstid kasutavad sageli ravimeid, mis kaitsevad ka neere; milline ravim ja kui palju, otsustab sinu arst.
• Veresuhkru kontroll, kui sul on diabeet. Mõned diabeediravimid aitavad ka neerudel kauem töötada.
• Kolesterooli langetavad ravimid ja südame kaitsmine, sest KNH suurendab infarkti ja insuldi riski.
• Küsi enne iga uue ravimi, valuvaigisti, toidulisandi või taimse preparaadi võtmist, sealhulgas rahvameditsiini vahendid: mõni võib neere kahjustada ja paljude ravimite annust tuleb muuta, kui neerud filtreerivad vähem. Ütle igale arstile ja apteekrile oma eGFR.
• Ära suitseta, liigu, püüdle tervisliku kehakaalu poole ja söö vähem soola. Kui neerufunktsioon on madal, oskab toitumisnõustaja soovitada, kuidas on lood valgu, kaaliumi ja fosfaadiga.
• Joo nii palju, et uriin oleks hele, kui arst pole öelnud, et pead vedelikku piirama.
• Käi kontrollis. Korduvad vere- ja uriinianalüüsid näitavad, kas ravi toimib.

Kui neerud ütlevad üles, asendab nende tööd dialüüs või neerusiirdamine. Sinu neeruarstide meeskond räägib sellest sinuga ammu enne, kui seda vaja läheb.