Neerukivid (meditsiinis nefrolitiaas ehk neerukivitõbi) on kõvad, kivikeste moodi tükid, mis tekivad ühes või mõlemas neerus, kui uriinis olevad ained kogunevad. Need võivad olla väikesed nagu liivatera või suured nagu hernes, harva palju suuremad.
Neerukivid on sagedased: USA-s on umbes 11% meestest ja 6% naistest neid vähemalt korra olnud. Kui sul on kord kivi olnud, on uue kivi tekkimise tõenäosus suurem.
- Väikesed kivid ei põhjusta sageli mingeid sümptomeid ja väljuvad uriiniga märkamatult.
- Suuremad kivid või kivid, mis jäävad kinni neerust põide viivasse torusse (kusejuhasse), võivad takistada uriini väljavoolu ning põhjustada tugevat valu või veritsust.
| Kivi tüüp | Mida see tähendab |
|---|---|
| Kaltsiumikivid (kaltsiumoksalaat või kaltsiumfosfaat) | Kõige sagedasemad tüübid |
| Kusihape | Võivad tekkida, kui uriin on liiga happeline |
| Struviit | Võivad tekkida pärast kuseteede infektsiooni |
| Tsüstiin | Harvad; põhjuseks on pärilik haigus |
Meie kusihappe ja podagra juhend selgitab kõrget kusihapet, mis võib samuti kive põhjustada.


