Kõhutüüfuse sümptomid: palaviku kulg, ohumärgid ja milline analüüs on usaldusväärne

Kõhutüüfus on nakkus, mida põhjustab bakter Salmonella Typhi. See levib bakteritega saastunud toidu või vee kaudu, tavaliselt haige või bakterikandja väljaheitest. Allaneelatuna bakterid paljunevad ja levivad vereringesse.

See on sage piirkondades, kus puhast vett ja kanalisatsiooni napib: osades Aasias, Aafrikas ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Hinnanguliselt haigestub kõhutüüfusesse igal aastal 9 miljonit inimest ja umbes 110 000 sureb.

Paratüüfus on sarnane haigus, mida põhjustab Salmonella Paratyphi; seda uuritakse ja ravitakse suures osas samamoodi.

Bakterikandjad: mõnel inimesel jäävad bakterid pärast sümptomite möödumist kehasse, mõnikord kuudeks või aastateks, ja nad võivad nakkust edasi anda ilma ise haigena tundmata.

Sümptomid algavad tavaliselt 6 kuni 30 päeva pärast nakatumist, sageli aeglaselt:

• palavik, mis tõuseb iga päev natuke, jõuab kolmandaks või neljandaks päevaks 39 kuni 40°C-ni (103 kuni 104°F) ja kestab üle 3 päeva
• peavalu, nõrkus ja väsimus
• külmavärinad ja kehavalu
• kuiv köha
• isutus, iiveldus
• kõhuvalu ning kõhukinnisus või kõhulahtisus, mis tekivad sageli pärast teisi sümptomeid
• mõnikord lööve lamedate heleroosade (roosakarva) laikudena, tavaliselt rinnal või kõhul

Ilma ravita võib kõhutüüfus kesta kuu aega või kauem. Õigete antibiootikumidega paraneb enamik inimesi täielikult.

Raskeid tüsistusi tekib umbes 10 kuni 15%-l haiglasse sattunud kõhutüüfusehaigetest, tavaliselt pärast 2 kuni 3 nädalat haigust:

• verejooks soolestikus
• soole mulgustumine (soole perforatsioon), mis võib põhjustada kõhukelme raske põletiku (peritoniidi)
• segasus või unisus

Otsi kohe erakorralist abi, kui on:

• äkiline kõhuvalu, mis aina tugevneb
• must või tumepunane väljaheide
• vere oksendamine või okse, mis meenutab kohvipaksu

Haiguse taastumine: kuni 10%-l inimestest tulevad sümptomid tagasi, tavaliselt 1 kuni 3 nädalat pärast paranemist. Mine arsti juurde, kui palavik pärast ravi lõppu tagasi tuleb.

Bakterikandjad: umbes 1 kuni 4% ravitud inimestest kannab baktereid endiselt aasta pärast. Arst võib kontrollida su väljaheidet, enne kui naased tööle toiduga, tervishoius või väikeste lastega.

• Verekülv on eelistatud analüüs: labor kasvatab bakterid vereproovist. Üks külv leiab bakteri umbes 50% juhtudest, seega võtavad arstid mõnikord rohkem kui ühe, ideaalis enne antibiootikumravi alustamist.
• Luuüdi külv leiab umbes 80%, kuid see on invasiivne uuring, mida tehakse ainult mõnikord.
• Roojakülv (väljaheite külv) on esimesel nädalal tavaliselt negatiivne.

Widali test ei ole usaldusväärne. Seda kasutatakse laialt, sest see on odav, kuid see võib olla positiivne inimestel, kellel kõhutüüfust ei ole (näiteks pärast varasemat nakkust või vaktsineerimist), ja negatiivne neil, kellel see on. Widali testi tulemus üksi ei tohiks otsustada, kas sul on kõhutüüfus või millist antibiootikumi vajad. Ka kiirtestid ei ole kuigi täpsed.

Arstid teevad ka hemogrammi (CBC) ja piirkondades, kus need on sagedased, malaaria ja dengue analüüsid. Meie dengue juhend selgitab, kuidas see palavik erineb.

Kõhutüüfust ravitakse antibiootikumidega, mis lühendavad haigust ning vähendavad tüsistuste ja surma riski. Milline antibiootikum valitakse, sõltub sellest, kus nakkus saadi, sest antibiootikumiresistentsus suureneb, sealhulgas on levinud ulatuslikult ravimresistentne kõhutüüfus. Arst võib õige ravimi valimiseks teha analüüse.

• Võta antibiootikume täpselt nii, nagu arst määras, ja lõpeta kuur, isegi kui tunned end paremini. Liiga varane lõpetamine võib lasta haigusel tagasi tulla ja aitab resistentsusel levida.
• Ära osta antibiootikume ilma retseptita ega kasuta üle jäänud ravimeid: vale antibiootikum võib õiget ravi edasi lükata.
• Palavik võib kesta umbes 5 päeva pärast ravi alustamist. Kui see selleks ajaks ei taandu või tunned end halvemini, mine uuesti arsti juurde.
• Puhka, joo palju vedelikku ja söö võimaluse korral väikeste kogustena lihtsat toitu. Palaviku korral võib aidata paratsetamool; järgi pakendi juhendit või küsi apteekrilt, lapse puhul küsi arstilt.
• Rasket kõhutüüfust ravitakse haiglas.

Kaitse teisi: pese pärast tualeti kasutamist ja enne toidu puudutamist käsi hoolikalt seebiga ning ära valmista teistele toitu enne, kui arst ütleb, et see on ohutu. Millist ravimit ja kui palju võtta, otsustab arst.

• Ohutu vesi: joo pudelivett, keedetud vett või desinfitseeritud vett. Väldi jääd, kui see pole tehtud ohutust veest.
• Ohutu toit: söö põhjalikult kuumtöödeldud ja veel kuuma toitu. Väldi toorpiima. Pese puu- ja köögivilju ohutu veega või koori need ise.
• Pese käsi seebi ja veega, eriti pärast tualetti ning enne söömist või toiduvalmistamist.
• Vaktsiinid: WHO soovitab kõhutüüfuse konjugeeritud vaktsiini (typhoid conjugate vaccine), mida tehakse ühe süstina, lastele alates 6 kuu vanusest ja täiskasvanutele riikides, kus kõhutüüfus on sage. Ka reisijad saavad end kõhutüüfuse vastu vaktsineerida, ideaalis mõni nädal enne reisi; küsi arstilt või reisikliinikust, millist vaktsiini ja millal. Ükski vaktsiin ei kaitse täielikult, seega on toidu ja vee ohutus endiselt oluline.