TSH analüüs: normaalväärtus, mida tähendab kõrge või madal TSH

TSH on kilpnääret stimuleeriv hormoon (türeotropiin). Seda ei tooda kilpnääre ise: see tuleb aju all asuvast hüpofüüsist (ajuripatsist). TSH ütleb kaelas olevale kilpnäärmele, kui palju kilpnäärmehormooni (T4 ja T3) teha.

See töötab nagu termostaat. Kui kilpnäärmehormooni on vähe, keerab hüpofüüs TSH üles, et kilpnääret rohkem tööle panna. Kui hormooni on liiga palju, keerab ta TSH alla. Seetõttu tundub tulemus tagurpidi: kõrge TSH tähendab enamasti kilpnäärme alatalitlust, madal TSH aga ületalitlust.

TSH reageerib väikestele muutustele varem kui T4, seega on see kõige esimene ja tundlikum kilpnäärme vereanalüüs. Kilpnäärme analüüside paketis on tavaliselt ka vaba T4 ja mõnikord vaba T3. Kilpnäärme antikehad (anti-TPO) näitavad, kas immuunsüsteem ründab kilpnääret.

Kõrge TSH tähendab enamasti, et kilpnääre ei tee piisavalt hormooni: tegu on hüpotüreoosiga ehk kilpnäärme alatalitlusega. Maailmas on kõige sagedasem põhjus Hashimoto türeoidiit, mille korral immuunsüsteem kahjustab kilpnääret aeglaselt. Teised põhjused on joodipuudus, varasem kilpnäärmeoperatsioon või radioaktiivse joodi ravi ja mõned ravimid (näiteks liitium ja amiodaroon).

Sagedased tunnused on väsimus, külmatunne, kaalutõus, kõhukinnisus, kuiv nahk, hõrenevad juuksed, meeleolu langus, aeglane mõtlemine, rohked menstruatsioonid ja aeglane pulss. Paljudel ei ole aga mingeid sümptomeid, eriti kui TSH on vaid veidi kõrge. Meie kilpnäärme sümptomite juhend toob mõlemad pooled välja koos kontrollnimekirjaga.

Veidi kõrget TSH-d (umbes 4 kuni 10) normaalse vaba T4-ga nimetatakse subkliiniliseks hüpotüreoosiks. See on sage, võib iseenesest normaliseeruda ja tavaliselt korratakse analüüsi koos antikehadega 6 kuni 12 nädala pärast, enne kui midagi otsustatakse. Kui TSH on üle 10 või on sümptomid, rasedus või raseduse plaan, kaalutakse tavaliselt ravi.

TSH võib olla mõnda aega kõrgem ka pärast haigust ning vanematel inimestel on see loomulikult kõrgem.

Madal TSH tähendab enamasti, et kilpnääre teeb hormooni liiga palju: tegu on hüpertüreoosiga ehk kilpnäärme ületalitlusega. Sagedased põhjused on Gravesi tõbi (immuunhaigus), iseseisvalt töötavad kilpnäärme sõlmed ja kilpnäärme põletik (türeoidiit), mis on sageli mööduv.

Kui võtad kilpnäärmeravimit, tähendab madal TSH kõige sagedamini, et annus on vajalikust suurem. Ära muuda annust ise; räägi sellest ravimi välja kirjutanud arstiga.

Ületalitluse tunnused on näiteks kaalulangus ilma püüdmata, kiire või tugev südamekloppimine, ärevus, käte värin, kuuma- ja higistamistunne, vedel väljaheide, halb uni ja nõrgemad menstruatsioonid. Kilpnäärme ületalitlus võib mõjutada südamerütmi ja luid, seega tuleb selgelt madalat TSH-d kiiresti kontrollida.

Harvem on TSH madal raske haiguse, steroidravimite, varase raseduse (kui see loomulikult langeb) või harva hüpofüüsi probleemi tõttu.

Rasedus muudab kilpnäärme analüüse. Esimesel trimestril TSH loomulikult langeb ja loode sõltub alguses ema kilpnäärmehormoonist, seega kasutavad laborid trimestripõhiseid norme. Kui neid ei ole, soovitab Ameerika Kilpnäärmeassotsiatsioon (American Thyroid Association) pidada varases raseduses ülempiiriks umbes 4,0 mIU/L. Kui oled rase või planeerid rasedust ning sul on kilpnäärmehaigus või kõrvalekalletega TSH, pöördu kiiresti arsti poole; kilpnäärmeravimi annust tuleb sageli varakult muuta.

Vanematel inimestel on TSH loomulikult kõrgem. Üle 70-aastastel võib 5 kuni 7 olla normaalne ja arstid on vanemate inimeste veidi kõrge TSH ravimisel ettevaatlikumad.

• Veenist võetakse väike vereproov. TSH jaoks ei pea tühja kõhuga olema, kuigi samal korral tehtavad teised analüüsid võivad seda nõuda.
• Jäta biotiin (vitamiin B7, mida on paljudes juuste, naha ja küünte toidulisandites) vähemalt 2 päeva enne analüüsi ära, sest see võib muuta kilpnäärme tulemused ekslikult kõrgeks või madalaks. Kui biotiin on arsti määratud, küsi enne arstilt.
• Kui võtad kilpnäärmeravimit, lase veri võtta enne hommikust annust ja tee analüüs iga kord umbes samal kellaajal.
• TSH on varahommikul veidi kõrgem kui pärastlõunal ning võib haiguse ajal või kohe pärast seda muutuda.
• Vastus tuleb tavaliselt samal või järgmisel päeval.

• Kilpnäärmeravi alustamisel või annuse muutmisel: umbes 6 kuni 8 nädala pärast, sest nii kaua kulub TSH stabiliseerumiseks.
• Püsiva annuse korral: tavaliselt kord aastas.
• Veidi kõrge TSH ilma ravita: kordusanalüüs 6 kuni 12 nädala pärast, seejärel iga 6 kuni 12 kuu järel.
• Rasedus ja kilpnäärmehaigus: raseduse esimesel poolel umbes iga 4 nädala järel, nagu arst soovitab.
• Riskitegurid (1. tüüpi diabeet, kilpnäärmehaigused suguvõsas, muud autoimmuunhaigused, varasem kaela kiiritus või sümptomid): küsi arstilt, kas analüüs on vajalik.

• Kilpnäärmeravimi ja annuse üle otsustab arst. Ära kunagi alusta, lõpeta ega muuda ravi ise; väikesed muutused mõjuvad palju.
• Võta kilpnäärmeravimit nii, nagu arst või apteeker selgitas, tavaliselt tühja kõhuga ning eraldi kaltsiumist, rauast ja sojast, mis takistavad selle imendumist.
• Kasuta jodeeritud soola tavalises koguses; väldi suures annuses joodi või pruunvetika toidulisandeid, kui arst neid ei soovita.
• Hoolitse ka muu eest: uni, liikumine ja tasakaalustatud toit aitavad energia ja kaalu puhul olenemata kilpnäärme tulemusest.
• Pea arvet oma TSH ja vaba T4 kohta aja jooksul. Muutuste suund ütleb sageli rohkem kui üks tulemus.